Kas Eerik Idarand on tippspordis tagasi?

Eesti MV kiiruisutamises Adaveres näitasid, et Idarand võib unepealt panna uisud jalga ja sõita Eesti koondise uisutajate vastu uusi rajarekordeid ja võita Eesti meistritiitleid kiiruisutamises. Ainult, ega Idarand sellepärast veel tõsiselt võetav sportlane ei ole.
EJL pakkus 29.augustil 2010 oma kalenderplaani võistlusel Haapsalus Eerik Idarannale võimaluse teha seda, mida Lauri Aus, rahu tema põrmule, teha ei suutnud. See on, tulla surnuaialt elavana tagasi. Võistlusrajale paigutati ilma pehmendusteta kunstlik takistus (liiklusmärk), mis jäi siis Eesti esitrekisprinteri täiskiirusel kurvist väljatuleku trajektoorile. Paradoksaalne on, et Idaranna treener ise on võistlusi korraldades samasuguste õnnetuste vältimiseks Ehitusmarketist toonud ja paigutanud võistlusrajale 30 000 krooni eest ehitusvilla. Kõike vaid selleks, et võistlustel osalejad elusalt õhtul koju perede juurde jõuaks.

Arstid keelasid Idarannal peale kukkumist igasuguse treenimise. Tuli hakata olümpiamängudele kvalifitseerumiseks punktide korjamise asemel tegelema ajude kokku kasvatamisega.
Hooaja põhivõistlusel, U23 EM-il jäi käimata.
Eliidi EM novembris näitas selgelt, millise seisundini Idaranna organism on jõudnud. Üle 5 minuti ta pingutada ei suutnud.
Mati Alaver loeb igat esikolmekümne kohta ja punkte MK etapil meie suusaspordile kordaminekus.
Trekiratturite MK etapil Manchesteris jõudis Idarand omniumis 36 ratturi seas 25 koha jagamiseni. Rattaspordis kodus olevad inimesed on kõik kuulnud nn „Leningradi hullukoolist“, treener Kuznetsovist ja tema ratturite tulemustest. 25 kohta jagas Idarand just selle kooli kasvandiku Arthur Jersoviga. Ehk protokoll näitab, treener Kuznetsovi „hullukooli“ tänane tase on KJK-l ja Idarannal saavutatud.
Eerik Idarand oli esimene rattur, kes oma eelsõidust edasi ei pääsenud. Vaatamata sellele, et ta võttis punkte viimases vahe- ja viimases lõpufinishis. Ehk tema mootor suutis sõidu lõpuni paremikuga võrdselt tööd teha ja kaks korda edukalt finiseerimiseks kiirendadagi veel. Taastumine ja kiirendamise võime olid olemas. Milles siis küsimus?
Peale teist vahefinishit, kui tempo oli üleval ja kõigil läks raskeks, läks Idarand grupi lõppu hinge tõmbamiseks kergemaid hetki otsima. Tema ees sõitvad ratturid ei suutnud tempot hoida ja jäid grupist maha. Idarand koos nendega. Üksi Idarand peagrupile järgi tulla ei suutnud. Kui peagrupp oli juba poole ringiga eest ära, tulid tagant omakorda peagrupilt eest ära sõitnud veelgi kiiremad ratturid järgi. Idarand tõstis kohe tempot, liitus nendega ja koos püüti peagrupp kinni. Juba saadud miinus 20 punkti korvas Idarand töö tegemise, sõidu ja pluss 20 punktiga.
Miks Marko Märtin ei sõida enam rallit? Miks Fjodor Koltsin lõpetas nii noorelt oma nii lubava sportlase kärjääri? Miks Allar Levandi vend loobus päevapealt suusahüpetest? Õnnetusejärgne alateadvusse jäänud hirmutunne ei võimalda enam õnnetuse eelseid pingevabasid sooritusi korrata.
Just alateadvus Idarannal hirmuga ahistades sundis otsima võistluse rasketel hetkedel või mis veel hullem, juba nende tulemise ennetamiseks, kergemaid lahendusi, mis taktikaliselt valedeks osutusid.
Idarand võib koduses Eestis trekil taas kõiki võita, see ei tähenda aga veel, et ta tõsises tippspordis tagasi on.
Kodused, ilma sportlasteta „treenerid“ võivad taas netis lehekülgede kaupa kommentaare kirjutada, mida Idarand MK-l kõik jälle valesti tegi. Nii nagu võeti peale eliidi EM-i ette Idaranna paigaltstart. Kui vilets see on ja kui palju seal veel arenemise ruumi on. Mis töö kõik noorteklassis tegemata on jäänud. Seda suured „spetsialistid“ ei märganud, et 4 km oli Idaranna esimene pool ringi päeva kiireim ja 1 km oli samas Idarannal päeva teine aeg. Ehk Idarand oli kogu EM-i omniumi kiireima algusega rattur. Spetsiaalselt Idaranna paigaltstardiga tegelemiseks palgatud välismaise treeneri töö on tegelikult andnud positiivse tulemuse. Tekib küsimus, kas on ikka kõige õigem noorteklassis „huni-muni“-ga tegeleda, et siis täiskasvanuna mõtetu kott olla?
Idaranna paigaltstardi kommenteerijaile küsimus, mis siis ikka on tähtsam, kas see kuidas start kõrvalt vaadates välja näeb (kõigile ei suuda iialgi meelejärgi olla) või see, kui efektiivne on start?
Samuti ilmus pikk jutt Idaranna vigadest väljalangemissõidus, kuhu autor oma mannetuses kahjuks polnud võimeline lisama, kus ja kuidas õppida siis neid nn. vigasid mitte tegema. Selle asemel et teisi kritiseerides püüda ennast kunstlikult upitada, võiks autor millegagi ka kasulik olla.Võiks Eesti trekispordi arendamisele millegagi kaasa aidata, ka oma õla alla panna ja minna näiteks EJL-iga võitlema, et trekisõit Eestis kiviajast tänapäeva tuua, nii et kõigil neil nii vajalikel trekialadel oleks võimalik ka Eestis võistelda.
Idarannale olematute vigade väljamõtlemise asemel võiks parem toimivaid nõuandeid edastada, kuidas olemasolevatest probleemidest sportlasel rutem lahti saada ja Eerik Idarand tervena sporti tagasi tuua.

T. Idarand